Täna hommikul trygisime koos 100 000 väikese hiinlasega suurel T'ianmeni v2ljakul, et vaatama pääseda nende Leninit ehk Mao Zedongi. Enne väljakule pääsemist tuli läbida turvakontroll ja kõik oma kotid, kodinad ja fotoaparaadid hoiule jätta. Kuigi tehniliselt on Hiina suht kõrgelt arenenud, siis millegipärast mobiiltelefon kästi kaasa votta... Hõõrusime juba suures 6nnejoovastuses käsi, et kas tõesti õnnestub meil sellest suursündmusest ka pilt saada, aga kahjuks mitte... Hoopistükkis oleks meid äärepealt mauseleumist välja visatud ja hea, et meie pildistamise tulemusena suuremat sorti rahvusvahelist skandaali ei tekkinud. Härdas vaikuses ja paljastatud peadega, sügavalt kummardavate hiinlaste vahelt läbi trügides, rippus 7 turvameest Erki varrukate küljes ja nii vihaseid nagusid kui neil peas olid, oleme me näinud ainult m6nes hard core kung fu filmis. Õnneks suutsime teha piisavalt rumalate turistide nägu ja ette ja taha kummardades pääsesime ikkagi laiba juurde... Andke andeks, aga pilti me ausõna teha enam ei julgenud :(
Laip ise oli nagu laip ikka, punaste drapeeringute vahel kollane kuju - prozektor nägu valgustamas. Ei midagi erilist, aga üks linnuke muidugi jälle kirjas:)
Käisime ka kuulsal Pekingi pärlimarketil, kus ohtralt müüdi ka igasuguseid imetabaseid ja vähemimetabaseid tehnikavidinaid. Hinnad üle mõiustuse head. Kahjuks Nikoni fototehnika hindu ei 6nnestunud ainult nii heaks kaubelda kui lootsime, aga mis sest ikka, ostame Eestist... rahadega on niigi juba päris kitsas käes :)
Lubasin kirjutada pikema peatüki hiina köögist, aga pigem teeme selle ülevaate kodus, koos piltidega. Tänasest restoranist aga lihtsalt tuleb kirjutada, sest nii head sööki tõesti ei teagi, et oleks kusagil saanud. Tegemist suvalise restoraniga meie hotelli läheduses, kus imeodavate hindade eest sai oma laua keskel väikesel grillil ise endale liha, kala, küüslauku, sibulat ja mida kõike veel grillida. Pisike hiina poisike seisis nagu truu teener meie laua k6rval, kogu lõuna v2ltel ja jooksis iga liigutuse peale... keeras lihasid, vahetas grillreste, sytt ja oleks ka vist õlut välja valanud, kui poisid oleksid nii tähtsat ylesannet talle usaldada julenud:) Söök oli MEGA, aga 150m hotelli tagasi veeremine enam nii lustlik ei olnud:)
Kuna eileõhtune kylaskäik agulisse, ehk hutongi (srry eile kirjutasin vale nimetuse) j2ttis mulle nii kustumatu elamuse, siis otsustasin, et täna tahan sinna tagasi minna. Kaameral aku korralikult täis ja natukene valgemal ajal julgeks ju küll... Kuna naabrid keeldusid kategooriliselt ühinemast, siis peale paaritunnist leiva luusse laskmist istusime Erkiga takso peale ja palusime ennast hutongi sõidutada. Taksojuht vaatas meid, turiste, ja noogutas m6istvalt ning viiski... aga mitte samasse kohta, sest hiinlased nagu nad on - vuhveldamise maailmameistrid, siis on neil siin turistidele vaatamiseks tehtud ka pimpitud versioon oma agulitest. Päris lux ja kohutavalt suur vabaaja keskus järvekese ääres - hinnad 10x kallimad, kui igal pool mujal. Nii pikalt, kui silmad ulatuvad igasuguste erinevate baaride, restoranide ja poekeste alleed. T6si kyll, pilte ma reaalsest hiinast sealt ei saanud, aga kohalikku melu ja lihtsalt lahedat hängamislusti aga k6vasti... Väga lahe koht ja kahju isegi mõnes mõttes, et me selle koha nii reisi l6pus alles avastasime, aga mis sest ikka... jääbki järgmiseks korraks kah miskit:)
Homme t6mbame otsad kokku ja teeme viimased tiirud veel linnapeal. Pühapäeviti toimub siin mingi vanakraami turg, kuhu kindlasti läheme ja siis on veel paar maja, mida kindlasti n2ha tahaks... K6ike toredat teile ja varsti juba n2emegi... enne muidugi tuleks eesti aega uuesti sisse elada. 5 tunnine ajavahe on tegelt ju ikkagi p2ris karm:)
Head 66d!
helen
Käisime ka kuulsal Pekingi pärlimarketil, kus ohtralt müüdi ka igasuguseid imetabaseid ja vähemimetabaseid tehnikavidinaid. Hinnad üle mõiustuse head. Kahjuks Nikoni fototehnika hindu ei 6nnestunud ainult nii heaks kaubelda kui lootsime, aga mis sest ikka, ostame Eestist... rahadega on niigi juba päris kitsas käes :)
Lubasin kirjutada pikema peatüki hiina köögist, aga pigem teeme selle ülevaate kodus, koos piltidega. Tänasest restoranist aga lihtsalt tuleb kirjutada, sest nii head sööki tõesti ei teagi, et oleks kusagil saanud. Tegemist suvalise restoraniga meie hotelli läheduses, kus imeodavate hindade eest sai oma laua keskel väikesel grillil ise endale liha, kala, küüslauku, sibulat ja mida kõike veel grillida. Pisike hiina poisike seisis nagu truu teener meie laua k6rval, kogu lõuna v2ltel ja jooksis iga liigutuse peale... keeras lihasid, vahetas grillreste, sytt ja oleks ka vist õlut välja valanud, kui poisid oleksid nii tähtsat ylesannet talle usaldada julenud:) Söök oli MEGA, aga 150m hotelli tagasi veeremine enam nii lustlik ei olnud:)
Kuna eileõhtune kylaskäik agulisse, ehk hutongi (srry eile kirjutasin vale nimetuse) j2ttis mulle nii kustumatu elamuse, siis otsustasin, et täna tahan sinna tagasi minna. Kaameral aku korralikult täis ja natukene valgemal ajal julgeks ju küll... Kuna naabrid keeldusid kategooriliselt ühinemast, siis peale paaritunnist leiva luusse laskmist istusime Erkiga takso peale ja palusime ennast hutongi sõidutada. Taksojuht vaatas meid, turiste, ja noogutas m6istvalt ning viiski... aga mitte samasse kohta, sest hiinlased nagu nad on - vuhveldamise maailmameistrid, siis on neil siin turistidele vaatamiseks tehtud ka pimpitud versioon oma agulitest. Päris lux ja kohutavalt suur vabaaja keskus järvekese ääres - hinnad 10x kallimad, kui igal pool mujal. Nii pikalt, kui silmad ulatuvad igasuguste erinevate baaride, restoranide ja poekeste alleed. T6si kyll, pilte ma reaalsest hiinast sealt ei saanud, aga kohalikku melu ja lihtsalt lahedat hängamislusti aga k6vasti... Väga lahe koht ja kahju isegi mõnes mõttes, et me selle koha nii reisi l6pus alles avastasime, aga mis sest ikka... jääbki järgmiseks korraks kah miskit:)
Homme t6mbame otsad kokku ja teeme viimased tiirud veel linnapeal. Pühapäeviti toimub siin mingi vanakraami turg, kuhu kindlasti läheme ja siis on veel paar maja, mida kindlasti n2ha tahaks... K6ike toredat teile ja varsti juba n2emegi... enne muidugi tuleks eesti aega uuesti sisse elada. 5 tunnine ajavahe on tegelt ju ikkagi p2ris karm:)
Head 66d!
helen
No comments:
Post a Comment