Ärkasin täna hommikul ja tundsin, et ma lihtsalt pean natukene oma reisimuljeid kirja panema.
Loodetavasti pole teil midagi selle vastu, et ma seda infot ka teiega jagan:)
P.S klaviatuur, millega ma hotellis kirjutan on poolenisti hieroglüüfides, nii et palun vabandust, kui mõni sõna arusaamatu tundub ja täpitähtedega on siin lausa pahasti...
Niisiis .. Hiina... :)
Istudes neljakesi meie Tallinna Lennu nimelisest uuest lennujaamast lennukipeale ning oodates edasilendu Soome Vantaa lennujaamas, arvasime, et see on viimane kord, kus me näeme euroopalikku tsivilisatsiooni sellisena nagu me seda teame... Valmistasime ennast ette ekskomministlikuks aasiamaaks, kus on eriline söök ja nohh... ehk ka mõni kommunistidest enam-vahem puutumatu mälestusmärk, mille juures siis meie, valged inimesed võime paar turistipilti teha. Arutasime omavahel, et kas ikka tasus kaasa võtta nii palju valgeid riideid... mine tea kas seal hiina arengumaa onnide ja osmikute vahel on see ehk liigne praalimine... Aga see selleks... :)
Lennust ma hea meelega ei räägiks, kuigi Finnairi lennuk ja eriti muidugi nende entertainment centre oli super. Võtsin kaasa paksu raamatu lohedest ja kangelastest, mille lootsin 8 tundi kestva reisi lõpuks läbi saada ja ka paar tunnikest tukastada, aga finnairi filmi ja saateprogramm oli niivõrd hea, et isegi plaanitud unest ei tulnud rohkemat välja kui ca 20 minutit tukkumist, saateks lennuinfo, kust sateliidipildi vahendusel jõudsin märgata, et parajasti lendame kuskil Arhangelski kandis maakiirusega 598km/h...
Lõpuks olime kohal... Eesti aja järgi kell ca 4 öösel. Ja siit algas meie yllatuste rada...
Nagu tõelised turistid ikka, lennuki peatudes kargasime pysti - ylevalt oma kotte ja kodinaid kokku korjma, kui meid paluti istuda ja rahuneda, kuna enne väljumist peame ära ootama Hiina ametnikud, kes tulevad ja mõõdavad meie kehatemperatuuri. Mõtlesime, et tõesti.. hea nali... võite ise ette kujutada neid nalju, mis me sellel teemal kõik jõudsime veel teha, aga asi oli naljast kaugel... Paari hetke pärast saabusid valgetes ahvimaskides ametnikud, käes pystolisarnased esemed, millega nagu ulmefilmis igalyhel otsaeest midagi pähe siirdati... ilmselt oligi tegemist mingi tseeniga kuskilt ulmefilmist, sest see, mis järgnes, oli tõeline ulme...
Lennukist maha astudes avanes vaatepilt, mis võttis meil, enda arvates juba nii mõndagi näinud ja reisinud inimestel suu ammuli. Pekingi lennujaam - uhke klaasist ja läikivate plaatidega kõrge hoone, mis oli nii piinlikult puhas, et lausa häbi oli oma plätudega sinna jälgi maha jätta... Kõikjal sebisid valgetes maskides ja valgetes kitlites või vormides ametnikud ja med-õed. Meie kehatemperatuuri jõuti enne tollipiirkonda mõõta veel nii umbes 3-4 korda. Ning on üsna kindel, et linnugripist oleme me päris vabad...:) Kõikjal olid üleval infrapunakaamerad ja monitorid ja tunne oli selline nagu oleks toimunud mingi ajahüpe 20a tulevikku ning meie siseneme parajasti kuskile kosmosejaama... Toll läbitud siirdati meid rongi, mis viis pagasit kätte saama. Rongi!! justnimelt... Loete õieti... :)
Esimene märk sellest, et tegelikult on tegemist ikkagi reaalse yhiskonnaga saabus arusaamisega, et minu kohvrit ei ole... Ootasime nõutult, aga ilmselgelt sattus minu kohver kuskile teisele planeedile... Praegusel hetkel istungi hotelli internetikohvikus ja ootan, et mu kohver ära toodaks. Vaadati pabereid, kysiti, kus hotellis olete ja öeldi, et homme hommikul kell 10 toome teie kadunud kohvri hotelli ära. Ootame... vaatame...
Konditsioneeritud lennujaamast õue astudes sattusime korralikku aurusanua. Või siis oli tegemist järgmise stseeniga ulmejutustusest UDU. Ilmselt mäletate - udu oli nii paks, et nähtavus oli kõigest mõned meetrid. Lisage veel 30kraadine soojus ja sekundiga oli särk kleepunud vastu selga... Taksosse istudes ei jõudnud me ära kiita Erki ettenägelikkust, kes oli valja printinud meie hotelli aadressi ka hiina keeles. Inglise keelest arusaamisega on siin maal tõeliselt pahasti...
Holiday Inn hotell on väga OK. v.a see, et esimene vaade aknast avanes kohalikule jäätmekaitluskeskusele, aga arvasime, et kui natukene pikutame, siis see on lihtsalt uni ja ärgates on kõik uus ja ilus... aga nii hästi meil muidugi ei läinud;) Ragn Sells Boulevard oli alles...:)
Magasime paar tunnikest, võtsime retseptsioonist kaardid ja siirdusime linnapeale. Esimese missiooniga osta mulle mõned hügieenitarbed ja niisama ringi vaadata... Kaarte nad siin maal teha ei oska. Vahemaad, mis kaardil paistavad paarsada meetrit on tegelikult paar kilomeetrit. Peale esimese kontrollpunkti leidmist loobusime kaardi järgi liiklemisest ja istusime taksosse, mis ongi siin maal ainukene mõistlik liiklemisviis. Õnneks väga odav. (Sisseistumine eesti rahas 15eek ja kilomeeter ca 3 eek)
Taevatempli varavas värbas Heiki meile 2 rikshameest, kellel palusime ennast viia kaardi peal suht lähedal asuvasse pisikesse kaubanduskeskusesse. Lähedal on siin maal aga muidugi väga suhteline mõiste. Pisike on siin maal aga veel suhtelisem mõiste. Ähkides ja puhkides, peale 30 minutist sõitu jõudsime me kohale. Tegemist oli World Trade Centeriga, mis oli umbes 5x Rottermani keskust, kus kõrvuti on ca 8 Viru keskust, 9 kristiine keskust ja kõik need majad on nii kõrged, kui panna üksteise otsa nii 4-5 Swiss hotelli. Cool! Raamatupoest leidsime õnneks ka vedikene adekvaatsema kaardi...
Söök - ausona... söögist ma veel kirjutan mitu peatykki :) Super hea!
Baarid - peale shopingut peatasime takso, et ta meid viiks kuulsale baaride tänavale. Taksojuht vaatas kaarti, vehkis kätega ja padises midagi, millest me saime aru, et ta ei vii meid, kuna need asuvad meile liiga lahedal. Olime oma esimese õppetunni juba saanud ning peale väikest nõupidamist valisime teise takso... Lähedalasuvasse(?) baaride districti sõit kestis ca 40 minutit...
Kogu kvartal oli umbes 2-3x veel suurem ja veel säravamast klaasist kõrghoonetega ja veelgi suurem kaasaegse arhitektuuri ime, kui eelmine poekeskus. Kuulsime kah, et selliseid keskuseid on Pekingi peale veel paar tükki... :)
Jõime paar kokteili - ilmselgelt tegime seda hiina kõige kallimas joogibaaris, aga see pole kellegi turist, kes esimesel päeval tyssata ei saaks. Sõime kohalikul kiirtoidutänaval grillitud kanasüdameid, kalmaare ja sealiha varda otsas ning keskuse sööklas veel natukene muud kraami kah. Eestis hakkasite teie parajasti töölt koju minema, aga meie läksime hotelli magama. Pime oli ja väsimus kah...
Nyyd on uus päev. Teil on kell veerand 4 öösel. Vaatan parajasti kuidas hommikusöögilauas maiustatakse hiina nuudlite, hautatud juurviljade, maailma parima kohvi, dumplingute ja mustmiljoni muu asjaga ning tean, et kui me siit lõpuks koju saame, siis tuleb meid ilmselgelt lennukipeale veeretada... :)
Ilusat päeva:)
helen
Taevatempli varavas värbas Heiki meile 2 rikshameest, kellel palusime ennast viia kaardi peal suht lähedal asuvasse pisikesse kaubanduskeskusesse. Lähedal on siin maal aga muidugi väga suhteline mõiste. Pisike on siin maal aga veel suhtelisem mõiste. Ähkides ja puhkides, peale 30 minutist sõitu jõudsime me kohale. Tegemist oli World Trade Centeriga, mis oli umbes 5x Rottermani keskust, kus kõrvuti on ca 8 Viru keskust, 9 kristiine keskust ja kõik need majad on nii kõrged, kui panna üksteise otsa nii 4-5 Swiss hotelli. Cool! Raamatupoest leidsime õnneks ka vedikene adekvaatsema kaardi...
Söök - ausona... söögist ma veel kirjutan mitu peatykki :) Super hea!
Baarid - peale shopingut peatasime takso, et ta meid viiks kuulsale baaride tänavale. Taksojuht vaatas kaarti, vehkis kätega ja padises midagi, millest me saime aru, et ta ei vii meid, kuna need asuvad meile liiga lahedal. Olime oma esimese õppetunni juba saanud ning peale väikest nõupidamist valisime teise takso... Lähedalasuvasse(?) baaride districti sõit kestis ca 40 minutit...
Kogu kvartal oli umbes 2-3x veel suurem ja veel säravamast klaasist kõrghoonetega ja veelgi suurem kaasaegse arhitektuuri ime, kui eelmine poekeskus. Kuulsime kah, et selliseid keskuseid on Pekingi peale veel paar tükki... :)
Jõime paar kokteili - ilmselgelt tegime seda hiina kõige kallimas joogibaaris, aga see pole kellegi turist, kes esimesel päeval tyssata ei saaks. Sõime kohalikul kiirtoidutänaval grillitud kanasüdameid, kalmaare ja sealiha varda otsas ning keskuse sööklas veel natukene muud kraami kah. Eestis hakkasite teie parajasti töölt koju minema, aga meie läksime hotelli magama. Pime oli ja väsimus kah...
Nyyd on uus päev. Teil on kell veerand 4 öösel. Vaatan parajasti kuidas hommikusöögilauas maiustatakse hiina nuudlite, hautatud juurviljade, maailma parima kohvi, dumplingute ja mustmiljoni muu asjaga ning tean, et kui me siit lõpuks koju saame, siis tuleb meid ilmselgelt lennukipeale veeretada... :)
Ilusat päeva:)
helen
No comments:
Post a Comment