Hiina vol 2

Tere hommikut:)

(Mul ei ole teie e-maile... proovisin peast tuletada m6ne muu, kui msni aadressi, aga tsekkige esimese maili jaoks oma MSNi inboxi)

Teine p2ev hiinas...

Kohustusliku turismiprogrammi raames võtsime ette Pekingi kuldse kolmik-kolmnurga:
Temple of Heaven,
T'inamen Square (srry kirjapilt)
Keelatud linn

Oma kasvu ja väiksuse kohta hiinakatel suurushullustusega mitte mingeid probleeme ei ole. Kui nad midagi juba ette v6tavad, siis suurelt! Arvan, et p2eva jooksul sai maha vantsitud vähemalt paarkümmend kilomeetrit ja vahepeal ka väike 5km ots taksoga, sest olgem ausad... meil on pikkade vahemaadega probleemid:) Eriti 40kraadises paikeselõõsas... Taaskord tuli t6deda, et Hiina on tõeline ulme ja siiralt ainult positiivses mõttes... Vuhveldamise maailmameistrite kuldne tiitel sai taaskord pidulikult neile yle antud, aga vaatamata püüdlikult yles vuntsitud ajalooväärtustele ei suutnud see varjutada nende ajaloolise tausta ilu ja võimsust. Olgem ausad... p6hjust oma rahvuse ja ajaloo yle uhkust tunda on neil yle m6istuse palju. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama neid maju ja vaateid väljakutele, mis on nii suured, et tagumise serva n2gemiseks laheks binoklit vaja - eks neid n2ete piltidelt... aga mastaabid, mis siin on v6tavad kylamentaliteediga eestlasel suu ikka korralikult ammuli.

Välismaa turiste on yllatavalt v2he. Enamasti sebivad nendel tohututel v2ljakutel ringi hiinlased, kelle jaoks oleme meie umbes sama haruldased kui paarkümmend aastat tagasi olid meie jaoks Eestit külastavad neegrid. Mille muuga seletada seda, et mitu korda tuldi meie juurde ja paluti pilti teha. Muidugi aitame! Üllatusega tuli välja aga, et pilti ei tahetud teha mitte Mao Zedongi kuulsa pildiga vaid hoopis meiega ja ohh seda kihistamist ja teiste hiinakate kadedaid pilke, kes mossis nägudega oma kaasmaalaste r66mu jälgisid. Aga eestlane on lahke rahvas ja hea tunne tuli kohe peale, et saime hiinamaale ka oma m2rgi maha jatta:) Eriti populaarsed olid muidugi Erki oma suuruse ja Kristiina oma blondi peaga. Aga mis sest ikka...:)

Hiina symboliks hakkavad vähemalt minu jaoks kujunema vihmavarjud. Neid on siin miljoneid. Värvilised, pitsilised, yhevärvilised, riidest, kilest - ohh jummal! Vihmavarjudega käivad ringi nii mehed kui naised... Esimesel päeval arvasin, et ju see on mingi mood, umbes nagu meil ruudulised kunstirätikud voi blondid juuksepikendused, aga eile oleksime ka ise äärepealt murdunud ja omale vihmavarju ostnud, sest selle palavuse ja päikese eest on siiralt raske nende tohutute lagedate v2ljakute peal varjuda. Aga ikkagi - jalgrattaga sõitev vanaproua, vihmavari peakohal, on naljakas vaatepilt, mis t6si kyll ma arvan t2naseks on juba nii normaalne, et enam ei viitsi sellest piltigi tegema hakata:)

Peale käimismaratoni usaldasime oma tyhjad kõhud Lonely Planeti hoolde ja l2ksime sööma kuulsat Pekingi parti. Uhketes kostüümides ja sygavalt kummardavad prouad juhatasid meid mitmekorruselise restorani ühest miljonist s66gisaalist, kus meid teenindas vähemalt 4-5 ettekandjat, kes kamba peale suutsid kokku aru saada ka umbes 20st ingliskeelsest s6nast. Pardi saime muidugi kätte ja see oli täielik elamus. VÄGA maitsev! Uhkel alusel sõidutati rasvast tilkuv, krõbe ja mahlane part meie laua juurde, fileeriti ja serveeriti koos õhukeste riisipannkookide ja muu ninni nänniga. Kui esimesed taldrikutäied otsa said, hakkasime ringi vaatama, et kus on ylejaanud part? Koivad ja tiivad ja muud jutud, aga part oli kadunud... Nii oleks tahtnud kas konte lutsutada voi tiiba närida, aga vist jälle mingi nende kultuurikiiks, et kuna see on ylikute roog, siis tumedat liha peetakse sobivaks koertele, teenijatele ja naistele (Erki teooria) Igatahes ka peale kysimist meile keelduti koibasid toomast ja kuna uut parti me poleks jaksanud enam ära syya, siis jääme lootma järgmisele korrale :)

Õhtul käisime veel kuulsal Silk marketil, et tellida poistele hiina rätsepalt uued ylikonnad. Kadakaturulike, aga piinlikult puhaste riidelettide vahel orienteerudes tahtsime selle m6tte suht kiirelt maha matta, aga kui juba, siis juba... Tellimuse andsime sisse... Vaatame, mis saab... Ilmselt saab hinna poolest Baltmani poest jaanitule allahindluste ajal ylikonna isegi odavamalt, aga mis sest, vähemalt on tegu tehtud:) Silk Marketil kohtusime ka l6puks lendur Villega, kes turvaliselt sõidutas minu Helsingisse jäänud kohvri Pekingisse. Hurra - peale kolmandat päeva saan ma nüüd lõpuks riideid vahetada :)

Õhtul ajasime diskoriided selga ja l2ksime ööklubisse Banana. Pidi olema Pekingi parim klubi, kus mänginud nii Buuren kui Tiesto ja tegelikult oligi täitsa tore klubi... Sopiline nagu Pacha ja valge ka, aga ilmselgelt ei arvestanud nad sellega, et seal võiks ka väljamaalasi kaia, sest laed ja ruumid olid tehtud hiina mõõtude järgi. Aga häid lambaid mahub yhte lauta palju ning ega me seal väga kaua olnud... Piinlik hakkas - võtsime neljakesi 2ra umbes 20 hiinlase ruumi ju ja ei tahtnud neile pikalt kitsikust valmistada. Ei... klubi oli tegelt lahe ja ilmselt me läheme sinna veel:)
Erki kaitses oma klubivalikut ja v2itis, et see on kindlalt tema TOP 5 klubide hulgas, kus ta iganes k2inud on, aga eks ta oli meist ka k6ige rohkem kohalikku 6lut joonud:)

Ja nyyd algab kolmas p2ev...
Teile toredat vihma ja meie siirdume kohevarsti kohlikku aurusauna - loe laheme õue, loomaaeda, pandasid vaatama :)

helen