Hiina vol 1

Hei!

Ärkasin täna hommikul ja tundsin, et ma lihtsalt pean natukene oma reisimuljeid kirja panema.
Loodetavasti pole teil midagi selle vastu, et ma seda infot ka teiega jagan:)

P.S klaviatuur, millega ma hotellis kirjutan on poolenisti hieroglüüfides, nii et palun vabandust, kui mõni sõna arusaamatu tundub ja täpitähtedega on siin lausa pahasti...

Niisiis .. Hiina... :)

Istudes neljakesi meie Tallinna Lennu nimelisest uuest lennujaamast lennukipeale ning oodates edasilendu Soome Vantaa lennujaamas, arvasime, et see on viimane kord, kus me näeme euroopalikku tsivilisatsiooni sellisena nagu me seda teame... Valmistasime ennast ette ekskomministlikuks aasiamaaks, kus on eriline söök ja nohh... ehk ka mõni kommunistidest enam-vahem puutumatu mälestusmärk, mille juures siis meie, valged inimesed võime paar turistipilti teha. Arutasime omavahel, et kas ikka tasus kaasa võtta nii palju valgeid riideid... mine tea kas seal hiina arengumaa onnide ja osmikute vahel on see ehk liigne praalimine... Aga see selleks... :)

Lennust ma hea meelega ei räägiks, kuigi Finnairi lennuk ja eriti muidugi nende entertainment centre oli super. Võtsin kaasa paksu raamatu lohedest ja kangelastest, mille lootsin 8 tundi kestva reisi lõpuks läbi saada ja ka paar tunnikest tukastada, aga finnairi filmi ja saateprogramm oli niivõrd hea, et isegi plaanitud unest ei tulnud rohkemat välja kui ca 20 minutit tukkumist, saateks lennuinfo, kust sateliidipildi vahendusel jõudsin märgata, et parajasti lendame kuskil Arhangelski kandis maakiirusega 598km/h...

Lõpuks olime kohal... Eesti aja järgi kell ca 4 öösel. Ja siit algas meie yllatuste rada...
Nagu tõelised turistid ikka, lennuki peatudes kargasime pysti - ylevalt oma kotte ja kodinaid kokku korjma, kui meid paluti istuda ja rahuneda, kuna enne väljumist peame ära ootama Hiina ametnikud, kes tulevad ja mõõdavad meie kehatemperatuuri. Mõtlesime, et tõesti.. hea nali... võite ise ette kujutada neid nalju, mis me sellel teemal kõik jõudsime veel teha, aga asi oli naljast kaugel... Paari hetke pärast saabusid valgetes ahvimaskides ametnikud, käes pystolisarnased esemed, millega nagu ulmefilmis igalyhel otsaeest midagi pähe siirdati... ilmselt oligi tegemist mingi tseeniga kuskilt ulmefilmist, sest see, mis järgnes, oli tõeline ulme...

Lennukist maha astudes avanes vaatepilt, mis võttis meil, enda arvates juba nii mõndagi näinud ja reisinud inimestel suu ammuli. Pekingi lennujaam - uhke klaasist ja läikivate plaatidega kõrge hoone, mis oli nii piinlikult puhas, et lausa häbi oli oma plätudega sinna jälgi maha jätta... Kõikjal sebisid valgetes maskides ja valgetes kitlites või vormides ametnikud ja med-õed. Meie kehatemperatuuri jõuti enne tollipiirkonda mõõta veel nii umbes 3-4 korda. Ning on üsna kindel, et linnugripist oleme me päris vabad...:) Kõikjal olid üleval infrapunakaamerad ja monitorid ja tunne oli selline nagu oleks toimunud mingi ajahüpe 20a tulevikku ning meie siseneme parajasti kuskile kosmosejaama... Toll läbitud siirdati meid rongi, mis viis pagasit kätte saama. Rongi!! justnimelt... Loete õieti... :)

Esimene märk sellest, et tegelikult on tegemist ikkagi reaalse yhiskonnaga saabus arusaamisega, et minu kohvrit ei ole... Ootasime nõutult, aga ilmselgelt sattus minu kohver kuskile teisele planeedile... Praegusel hetkel istungi hotelli internetikohvikus ja ootan, et mu kohver ära toodaks. Vaadati pabereid, kysiti, kus hotellis olete ja öeldi, et homme hommikul kell 10 toome teie kadunud kohvri hotelli ära. Ootame... vaatame...

Konditsioneeritud lennujaamast õue astudes sattusime korralikku aurusanua. Või siis oli tegemist järgmise stseeniga ulmejutustusest UDU. Ilmselt mäletate - udu oli nii paks, et nähtavus oli kõigest mõned meetrid. Lisage veel 30kraadine soojus ja sekundiga oli särk kleepunud vastu selga... Taksosse istudes ei jõudnud me ära kiita Erki ettenägelikkust, kes oli valja printinud meie hotelli aadressi ka hiina keeles. Inglise keelest arusaamisega on siin maal tõeliselt pahasti...

Holiday Inn hotell on väga OK. v.a see, et esimene vaade aknast avanes kohalikule jäätmekaitluskeskusele, aga arvasime, et kui natukene pikutame, siis see on lihtsalt uni ja ärgates on kõik uus ja ilus... aga nii hästi meil muidugi ei läinud;) Ragn Sells Boulevard oli alles...:)

Magasime paar tunnikest, võtsime retseptsioonist kaardid ja siirdusime linnapeale. Esimese missiooniga osta mulle mõned hügieenitarbed ja niisama ringi vaadata... Kaarte nad siin maal teha ei oska. Vahemaad, mis kaardil paistavad paarsada meetrit on tegelikult paar kilomeetrit. Peale esimese kontrollpunkti leidmist loobusime kaardi järgi liiklemisest ja istusime taksosse, mis ongi siin maal ainukene mõistlik liiklemisviis. Õnneks väga odav. (Sisseistumine eesti rahas 15eek ja kilomeeter ca 3 eek)

Taevatempli varavas värbas Heiki meile 2 rikshameest, kellel palusime ennast viia kaardi peal suht lähedal asuvasse pisikesse kaubanduskeskusesse. Lähedal on siin maal aga muidugi väga suhteline mõiste. Pisike on siin maal aga veel suhtelisem mõiste. Ähkides ja puhkides, peale 30 minutist sõitu jõudsime me kohale. Tegemist oli World Trade Centeriga, mis oli umbes 5x Rottermani keskust, kus kõrvuti on ca 8 Viru keskust, 9 kristiine keskust ja kõik need majad on nii kõrged, kui panna üksteise otsa nii 4-5 Swiss hotelli. Cool! Raamatupoest leidsime õnneks ka vedikene adekvaatsema kaardi...

Söök - ausona... söögist ma veel kirjutan mitu peatykki :) Super hea!

Baarid - peale shopingut peatasime takso, et ta meid viiks kuulsale baaride tänavale. Taksojuht vaatas kaarti, vehkis kätega ja padises midagi, millest me saime aru, et ta ei vii meid, kuna need asuvad meile liiga lahedal. Olime oma esimese õppetunni juba saanud ning peale väikest nõupidamist valisime teise takso... Lähedalasuvasse(?) baaride districti sõit kestis ca 40 minutit...
Kogu kvartal oli umbes 2-3x veel suurem ja veel säravamast klaasist kõrghoonetega ja veelgi suurem kaasaegse arhitektuuri ime, kui eelmine poekeskus. Kuulsime kah, et selliseid keskuseid on Pekingi peale veel paar tükki... :)

Jõime paar kokteili - ilmselgelt tegime seda hiina kõige kallimas joogibaaris, aga see pole kellegi turist, kes esimesel päeval tyssata ei saaks. Sõime kohalikul kiirtoidutänaval grillitud kanasüdameid, kalmaare ja sealiha varda otsas ning keskuse sööklas veel natukene muud kraami kah. Eestis hakkasite teie parajasti töölt koju minema, aga meie läksime hotelli magama. Pime oli ja väsimus kah...

Nyyd on uus päev. Teil on kell veerand 4 öösel. Vaatan parajasti kuidas hommikusöögilauas maiustatakse hiina nuudlite, hautatud juurviljade, maailma parima kohvi, dumplingute ja mustmiljoni muu asjaga ning tean, et kui me siit lõpuks koju saame, siis tuleb meid ilmselgelt lennukipeale veeretada... :)

Ilusat päeva:)

helen

Hiina vol 2

Tere hommikut:)

(Mul ei ole teie e-maile... proovisin peast tuletada m6ne muu, kui msni aadressi, aga tsekkige esimese maili jaoks oma MSNi inboxi)

Teine p2ev hiinas...

Kohustusliku turismiprogrammi raames võtsime ette Pekingi kuldse kolmik-kolmnurga:
Temple of Heaven,
T'inamen Square (srry kirjapilt)
Keelatud linn

Oma kasvu ja väiksuse kohta hiinakatel suurushullustusega mitte mingeid probleeme ei ole. Kui nad midagi juba ette v6tavad, siis suurelt! Arvan, et p2eva jooksul sai maha vantsitud vähemalt paarkümmend kilomeetrit ja vahepeal ka väike 5km ots taksoga, sest olgem ausad... meil on pikkade vahemaadega probleemid:) Eriti 40kraadises paikeselõõsas... Taaskord tuli t6deda, et Hiina on tõeline ulme ja siiralt ainult positiivses mõttes... Vuhveldamise maailmameistrite kuldne tiitel sai taaskord pidulikult neile yle antud, aga vaatamata püüdlikult yles vuntsitud ajalooväärtustele ei suutnud see varjutada nende ajaloolise tausta ilu ja võimsust. Olgem ausad... p6hjust oma rahvuse ja ajaloo yle uhkust tunda on neil yle m6istuse palju. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama neid maju ja vaateid väljakutele, mis on nii suured, et tagumise serva n2gemiseks laheks binoklit vaja - eks neid n2ete piltidelt... aga mastaabid, mis siin on v6tavad kylamentaliteediga eestlasel suu ikka korralikult ammuli.

Välismaa turiste on yllatavalt v2he. Enamasti sebivad nendel tohututel v2ljakutel ringi hiinlased, kelle jaoks oleme meie umbes sama haruldased kui paarkümmend aastat tagasi olid meie jaoks Eestit külastavad neegrid. Mille muuga seletada seda, et mitu korda tuldi meie juurde ja paluti pilti teha. Muidugi aitame! Üllatusega tuli välja aga, et pilti ei tahetud teha mitte Mao Zedongi kuulsa pildiga vaid hoopis meiega ja ohh seda kihistamist ja teiste hiinakate kadedaid pilke, kes mossis nägudega oma kaasmaalaste r66mu jälgisid. Aga eestlane on lahke rahvas ja hea tunne tuli kohe peale, et saime hiinamaale ka oma m2rgi maha jatta:) Eriti populaarsed olid muidugi Erki oma suuruse ja Kristiina oma blondi peaga. Aga mis sest ikka...:)

Hiina symboliks hakkavad vähemalt minu jaoks kujunema vihmavarjud. Neid on siin miljoneid. Värvilised, pitsilised, yhevärvilised, riidest, kilest - ohh jummal! Vihmavarjudega käivad ringi nii mehed kui naised... Esimesel päeval arvasin, et ju see on mingi mood, umbes nagu meil ruudulised kunstirätikud voi blondid juuksepikendused, aga eile oleksime ka ise äärepealt murdunud ja omale vihmavarju ostnud, sest selle palavuse ja päikese eest on siiralt raske nende tohutute lagedate v2ljakute peal varjuda. Aga ikkagi - jalgrattaga sõitev vanaproua, vihmavari peakohal, on naljakas vaatepilt, mis t6si kyll ma arvan t2naseks on juba nii normaalne, et enam ei viitsi sellest piltigi tegema hakata:)

Peale käimismaratoni usaldasime oma tyhjad kõhud Lonely Planeti hoolde ja l2ksime sööma kuulsat Pekingi parti. Uhketes kostüümides ja sygavalt kummardavad prouad juhatasid meid mitmekorruselise restorani ühest miljonist s66gisaalist, kus meid teenindas vähemalt 4-5 ettekandjat, kes kamba peale suutsid kokku aru saada ka umbes 20st ingliskeelsest s6nast. Pardi saime muidugi kätte ja see oli täielik elamus. VÄGA maitsev! Uhkel alusel sõidutati rasvast tilkuv, krõbe ja mahlane part meie laua juurde, fileeriti ja serveeriti koos õhukeste riisipannkookide ja muu ninni nänniga. Kui esimesed taldrikutäied otsa said, hakkasime ringi vaatama, et kus on ylejaanud part? Koivad ja tiivad ja muud jutud, aga part oli kadunud... Nii oleks tahtnud kas konte lutsutada voi tiiba närida, aga vist jälle mingi nende kultuurikiiks, et kuna see on ylikute roog, siis tumedat liha peetakse sobivaks koertele, teenijatele ja naistele (Erki teooria) Igatahes ka peale kysimist meile keelduti koibasid toomast ja kuna uut parti me poleks jaksanud enam ära syya, siis jääme lootma järgmisele korrale :)

Õhtul käisime veel kuulsal Silk marketil, et tellida poistele hiina rätsepalt uued ylikonnad. Kadakaturulike, aga piinlikult puhaste riidelettide vahel orienteerudes tahtsime selle m6tte suht kiirelt maha matta, aga kui juba, siis juba... Tellimuse andsime sisse... Vaatame, mis saab... Ilmselt saab hinna poolest Baltmani poest jaanitule allahindluste ajal ylikonna isegi odavamalt, aga mis sest, vähemalt on tegu tehtud:) Silk Marketil kohtusime ka l6puks lendur Villega, kes turvaliselt sõidutas minu Helsingisse jäänud kohvri Pekingisse. Hurra - peale kolmandat päeva saan ma nüüd lõpuks riideid vahetada :)

Õhtul ajasime diskoriided selga ja l2ksime ööklubisse Banana. Pidi olema Pekingi parim klubi, kus mänginud nii Buuren kui Tiesto ja tegelikult oligi täitsa tore klubi... Sopiline nagu Pacha ja valge ka, aga ilmselgelt ei arvestanud nad sellega, et seal võiks ka väljamaalasi kaia, sest laed ja ruumid olid tehtud hiina mõõtude järgi. Aga häid lambaid mahub yhte lauta palju ning ega me seal väga kaua olnud... Piinlik hakkas - võtsime neljakesi 2ra umbes 20 hiinlase ruumi ju ja ei tahtnud neile pikalt kitsikust valmistada. Ei... klubi oli tegelt lahe ja ilmselt me läheme sinna veel:)
Erki kaitses oma klubivalikut ja v2itis, et see on kindlalt tema TOP 5 klubide hulgas, kus ta iganes k2inud on, aga eks ta oli meist ka k6ige rohkem kohalikku 6lut joonud:)

Ja nyyd algab kolmas p2ev...
Teile toredat vihma ja meie siirdume kohevarsti kohlikku aurusauna - loe laheme õue, loomaaeda, pandasid vaatama :)

helen

Hiina vol 3

Hei,

Kuna homme hommikul kell 9 (teie aja järgi nii umbes kell 4 öösel) siirdume me lõpuks legendaarsele hiina müürile, siis otsustasin oma blogisse mitte lünka sisse jätta, vaid hoopis kõik olulise veidike varem kirja panna:)

Kui me täna ennast lõpuks mõnusalt jahedast hotellist Beijingi loomaaeda suutsime vedada, oli suur päev juba alanud. Taksosõit sinna kestis õnneks vähe, sest loomaaed oli meie lähipiirkonnas... nii umbes 15km kaugusel. Uskuge... see on Beijingi mastaape arvestades lähedal! Ainult 40min taksoga. Ilm oli õnneks veidike vahem saun, kui eile ja eks ka rahvas hingas kergemalt, sest muidu peaaegu läbinahtamatu müürina tänavatel looklev vihmavarjude meri oli täna tavapärasest olulisest h6redam:)

Loomaaed oli nagu loomaaed ikka. 40 hy22ni eest (ca 60eek) sai osta piletid, mille sees oli nii paadituur kui ka pandamaja. Kuna pandasid me sinna ju vaatama läksimegi ja eilsest vantsimisest on jalad ma arvan veel paar päeva haiged... siis tundus kosutav sõit jaheda jõe peal, ise mugavalt paadis istudes, piisavalt ahvatlev, et valisimegi hiina mõistes hiiglamakallite piletite kasuks...

Pandad olid täpselt nii armsad nagu multifilmidest me kõik teame. Imetlesime neid teaduse imesid, sest loodusega pole nende loomade olemasolul (seal loomaaias vahemalt) mitte midagi pistmist. Selgituseks siis niipalju, et kuna pandad on tõeliselt väljasuremise ohus liik, siis saime isegi yllatusena teada, et neid aretatakse kunstliku viljastamise teel. Ei... aga tõesti... nad olid väga väga väga armsad ja selles, kuidas nad s66vad, oli midagi väga tuttavlikku - viskavad ennast selili lösakile, kõht punnis ja ilma yhtegi lisaliigutust tegemata imevad bambusevõrseid ja kui panna sinna juurde mõtteline diivan... anda äatte õllepudel .. mnjah ... vaga kodune tunne igatahes nii mõnelegi eesti naisele ma pakun :))))

Paadisõit oli aga elamus kogu eluks:) Siiralt:)
Ei oskagi kohe nime anda sellele yritusele:)
Ahh .. mis ma ikka keerutan. Sõit kestis 20 minutit paadis, mis n2gi valja nagu hiina stiilis kaunistustega, trellid ees, läbipaistmatute akendega ehitussoojak, kus on istumiseks kokku pressitud rida miniatuurseid nukupinke. Sõitsime mööda v2ikest oja, mille kallastel polnud näha muud kui paari kalameest, veevõrseid ja kaugemal asuvate majade katuseid. Hiinakeelne giiditydruk padises midagi ruuporisse, ja ilmselt rääkis midagi lausa huvitavat, sest k6ik ylejaanud 100 inimest, kes olid 28 kraadises kuumuses, 20 m2 paati pressitud, paar korda isegi turtsatasid. Totaalselt mahavisatud aeg see samas ei olnud, sest avastasime, viisi kuidas hiinlased paljunevad - täpselt nii nagu meie, sest giiditydrukul oli nii armas maasikas kaelapeal ... nohh ... aga jargmine kord selle teadasaamiseks me paadituuri muidugi enam ei võta ...:)

Loomaaiast läksime jällegi siiditurule, mis asus ka lähipiirkonnas - jargmised 10km ehk 30min taksosõitu, sest eile poistele tellitud ylikondadele oli vaja fittingut teha... mnjaaa... mul on kuri kahtlus, et õmmelda nad sunnikud oskavad.. :) Pekingi parti nad ka teha oskavad, sest täna otsustasime lõunasöögil taaskord Pekingi pardi kasuks. Isegi kui sööma minna eesti mõistes kadaka turu restorani - toit on lihtsalt super!

Kõht tais, müügiputkade vahelt välja laveerides tõdesime, et maailm on täis naljahambaid... keegi oli toredale hiina myygitudrukule õpetanud ilusaid sonu, kuidas oma kaupa vene rahvusest turistidele ahvatlevaks teha... Kuna hiinakatele tundub, et eksisteerib ainult 2 valge rassi esindajat - inglased ja venelased, siis meid lahterdatakse enamasti millegipärast venelasteks (kindlasti ei ole selle põhjuseks minu dolce ja gabbana paikeseprillid:P) aga jah... turult valja sammudes jäid mulle järele kõlama myygitydruku kutsuvad sõnad: "Posmotrite sjuda, krasivaja galdunja :DDD"


helen :)

Hiina vol 4

Tervist:)

Kui nyyd kõik hasti läheb, siis on nyyd 2 paeva eetris vaikus, saate rahulikiult jaanituld pidada, sest plaanime Pekingist 2ks päevaks mereäärde sõita... 250km kaugusel pidi olema lux rand, kus saab eriti soodsalt mereande ja loomulikult päevitada ... mis eestlased me oleksime, kui lõuna(tegelt ida)maalt lubjapintslivalgetena tagasi tuleksime, aga muidugi tahaks ka meeletust kultuuriprogrammist lihtsalt hetkeks hinge tõmmata:)

Tänane programm oli kreisi!!!
Algselt plaanitud hiina myyri ja Mingi matusekambrite kylastusest sai tänu meie privaatgiidile, Maizi'le, kelle me juba poole päeva pealt amazyngiks ymber ristisime tuur - kuidas yhe päevaga ära näha terve hiina kultuuripärand:)

Ajuvabad on ikka need asjad siin hiinamaal...
Kui tavaliselt pakutakse turistidele võimalust suure bussiga Badalingi hiina myyri naha nii umbes 300 hyääni nägu (450eek), siis hotelli retseptsioonist soovitati meile erataksot ja natukene asju ajades pakuti veel privaatgiidi ning hinnaks 4 peale 700 hyääni (1050eek). Selle eest ootas meid hommikul hotelli ees 8kohaline konditsioneeritud privaatbuss, koos täiesti arusaadavat inglise keelt kõneleva tytarlapse ja privaatautojuhiga. Tytarlapsega saime kiirelt jutupeale ning enne myyrile minemist jõudsime veel ära kaia ka tasuta ekskursioonil riigile kuuluvas jaspise tehases. Jaspis on siis hiinlaste n-o rahvuskivim, selline roheline... :) sellest nad nikerdavad kõikvoimalikke asju - ehetest, hiinakapsast, kuni suurte mitu miljonit maksvate riietevahetamis sirmideni.

Lihtsalt vahem2rkusena ytlen, et praktiliselt kõik hiina tootmine on riigi haldusalas ja kontrolli all. On muidugi ka eratootmist ja eriti näiteks hiinas toodetavaid riideid teevad enamasti eraettevõtted, aga kõik muu kuulub riigile. Neil on astmeline tulumaks ja haridus ning arstiabi on kõik tasuline. Sellepärast ka ei tahagi nad tavaliselt rohkem lapsi kui üks, sest nad lihtsalt ei jõuaks osta neile haridust

Hiina myyr on kokku 8000km pikk ehk põhimotteliselt saaks hiina myyri mööda siit eestisse ja poolele teele tagasigi... kyll on ikka viitsinud ehitada! Käisime, tegime pilte, aga kaua seal h2ngata ei jaksanud, sest palavus tahtis ära tappa. Turiste oli palju, aga õnneks ei käinud me sealpoolses otsas, kuhu tavaliselt turiste viiakse vaid natukene eemal. Sain isegi paar lahedat pilti illusiooniga, et myyril ei olegi liiga palju inimesi turnimas - ok, kuntsnikerdustega puukarpe meisterdava vanamehe ma pärast lihtsalt photoshopin valja :)

Mingi matusekambrid oli taaskordne näide hiinlaste suurushullustusest. Peale surma ehitatakse sulle kõigepealt väravad, kustkaudu sa pääsed oma viimasesse puhkepaika, siis ehitatakse eraldi maja selle jaoks, et suurele tahvlile kirja panna kõik sinu vägevad teod... siis veel yhed väravad, paar treppi, silda ja siis veel yks maja selle jaoks, et saaks pika peielaua taga istuda ja sinna siis veel eraldi kambrid naistele, kes matustel kas siis yles poodi või lihtsalt myrgitatud veini pidid jooma, sest naised kuuluvad ju ikka oma surnud kaasa kõrvale... aga see pole veel kõik, sest siis ehitatakse veel yks maja ja veel yks torn, kuhu siis sinu hing elama asub... jne.. uhh ... ausalt... egiptlaste 1 pyramiid on kogu selle suurushullustuse kõrval taielik nohu! :)

Tagasiteel käisime tänu oma giidile veel valitsusele kuuluvas p2rlitehases, siiditehases ja ka valitsusele kuuluvas teemajas, sest ka hiina tee tootmist ja myyki kontrollib valitsus ja yldse on kõige nooblimad ja usaldusvaarsemad kohad siin maal kõik valitsuse omand. Kõik ekskursioonid olid tasuta ja kuigi meilt oodati muidugi seal hiljem shoppamist, siis erinevalt Tyrgist või Egiptusest mingit kohutavat pealekäimist kyll ei olnud. Eks me muidugi shoppasime ka ja kuigi hinnad olid seal fikseeritud, siis õnnestus meil ikkagi ka paris tublisti kaubelda, aga samas on kindel, et kogu kaup, mis ka ostetud sai EI OLE vuhvel. Ikkagi Hiina riigi garantii... :)

Pekingisse tagasi jõudnud, tegime veel vahepeatuse olympiapiirkonda ja ausõna - suu kukkus ammuli! See maa on ULME!, need inimesed on ulme, nende mastaapsus ja kaasaegne arhitektuur on vaat et suurem vaatamisväärtuski kui nende 3000 aastat vanad m2lestised. Kogu olympamängude piirkond on tehtud feng shui jargi - draakonit ja f66niksit lahutab sinine kuubik ehk vesi ja kaugemal on veel linnupesa... prrr ... ok... ma saan aru, et kuidas selliseid asju on voimalik paberile joonistada, aga ma siiralt ei saa aru, kuidas selliseid asju on võimalik reaalselt valmis ehitada!!! See oli lihtsalt MEGA!

Nagu näete on emotsioonid laes, aga ma just tulin ka sealt ja ausalt... see kaasaegne arhitektuuriime võttis tegelt suu lausa rohkemgi ammuli kui vana hiina myyr...:)

Igatahes homme, kui saame varahommikusele kiirrongile piletid, siis laheme lõpuks ka puhkama... Amaizing Maizi sõnul on meil veel proovimata hiina massaaz, jalamassaaz, punktmassaaz ja n6elade ning kuppude panemine.. eks näis... kui tagasi tuleme, siis laseme ennast ehk mõnel kohalikul korralikult näpistada, sest hiina hiinaks, aga midagi sellist nagu siin on, siiralt ei osanud oodata ... :)

kena jaani! :)

helen

Hiina vol 5-6-7

Tervist!

Loodetavasti olete jaanitulest toibunud... või siis mitte ... :) igatahes meie algselt planeeritud yhe või kahepäevasest tripist Hiina rannikualadele sai 3 päevane biitsitripp. Ilmad on superilusad ja alla 30 kraadi pole temperatuur veel langenud. Seda ka öösel. Vaatamata kuumusele on see aga kuidagi yllatavalt kergesti talutav. Esimese päeva aurusauna efekti pole hiljem ka enam olnud...

Rannikule, 250km Pekingist sõitsime kiirrongiga. Jumal tänatud, et piletid said varem valmis ostetud, sest kell 7 hommikul hakata hiinakeelses menyys orienteeruma oleks olnud mission impossible. Kui Pekingisse j6udes tundus nagu oleks toimunud ajahype 20a tulevikku, siis rannikule jõudes toimus totaalne hype minevikku. Oma 50a kindlasti:) Esimene yllatus oli 2ratundmine, et enamik silte olid venekeelsed. Põhjuse saime ka ysna ruttu teada - nimelt veedavad Hiinas oma rannapuhkust Siberi venelased. Kuuldes, et meie oleme Eestist, siis imestati, et a mis põhjusel teie kyll siin olete??? Teil on ju omal ka meri.. ha ha ha! :)

Kuna eelnevad päevad Pekingis oli hard core kultuuritripp, siis ei tahtnud me muud, kui randa, vette ja lihtsalt pikali visata ning vedeleda. Läksime esimesse randa, mis rannapromenaadi otsa jäi. Yllatuslikult kysiti liivale p22semiseks piletiraha, 8 hy22ni (12eek) Poodi kylma 6lle jarele minnes tuli iga kord osta uus pilet. Igal maal omad kombed ja kuna Hiina on toeliselt odav maa, siis uskuge - siin laheb kohutavalt raha! :) Rannas kohalikke hiinlasi praktiliselt ei olnud. P6hjus jallegi lihtne - nende jaoks on ilus valge nahk. Mida heledam, seda ilusam... Jällegi 6ppisin mina seda the hard way, kuna koos kohvri kadumisega oli mul kotis tyhjaks jooksnud ka meigieemaldus-puhastustoonik ja siit pyydes uut osta... nohh... ma ei ole suutnud seda veel teha, kuna kõik naistele mõeldud kreemid kui puhastusvahendid on nahka valgendava efektiga. Ei, ait2hh! :)

Igatahes esimene rannapäev oli lux. Et 66seks sinna j22da, siis võtsime hotelli... Selgus, et see polegi nii lihtne, kuna toeliste erooplastena polnud meil kaasas muud isikut tõendavaid dokumente kui ID kaart, mis hiinas aga ei maksa rohkem kui mingi suvaline paberilipakas. Õnneks faksid töötasid ning Pekingi Holiday Inn hotellist faksiti meie passidest koopiad ning 66maja me saime:)

Teisel p2eval istusime taksosse ja sõitsime 10km edasi järgmisesse rannakuurorti, mis oli vastupidiselt esimesele juba vägagi euroopalik, tasuta kah ning lausa nii ilus ja maaliline, et otsustasime veel yheks paevaks j22da. Naised jäid randa peesitama ja mehed läksid lähedalasuvasse hotelli 66maja hankima. Peale 4 tunnist 2raolekut, hakkas meil vaikselt tekkima juba paanika, aga õnneks kuskil päikesepiste ja halliksminemise vahepeal nad saabusid tagasi. Oma seiklustest oskaksid nad ise t2psemalt kirjutada, aga lyhidalt... Tuli valja, et see, et me ilma passideta Pekingist nii kaugele p22sesime olevat tõeline Hiina ime. Selle kuurorti hotellides istusid igal pool migratsiooniametnikud, kes peale mitmetunnist kemplemist hakkasid juba kahtlustama, et kas me ei ole mitte mingid Mongoolia p6genikud:) Kuna kohalikud kaarditerminalid ei võta vastu ka visa krediitkaarte ja viimane kiirrong Pekingisse oli kah juba l2inud, siis andsime lõpuks alla ning laksime k6rvad lontis eelmisesse kuurorti tagasi. Kuna esimese 66 hotell oli viisakalt öeldes kehvakene, siis katsetasime promenaadi 22res yhte teist 66maja. Seekord proovisime Derren Browni m6jutustehnikaid, kus ise agaralt noogutades toppisime retseptsioonitydrukule oma ID kaardid nina alla ja ytlesime et JAH, see on ju OK and u can accept it! :) Töötas!

Olime trip.ee'st ja kaasasolevast Lonely Planetist lugenud, et Hiina rannikul tasub kindlasti syya mereande. Morskie produktõ olid t6esti igal tänavanurgal olemas. Akvaariumitest võisid näpuga näidata vähemalt 30 erinevat molluskit, ussi, kala voi karbilist, mida siis vastavalt sinu soovidele valmistati. Tõsi kyll, nende soovide väljendamisega või õigemini arusaadavaks tegemisega on siin maal toelisi raskusi, kuna siiralt mitte keegi ei oska s6nagi muud keelt peale hiina keele. 6nneks nende paari päevaga oleme me juba päris vilunud viipekeeles suhtlejad ja tellides mitu erinevat rooga onnestus 3st 2 isegi enam-vahem s66gikolbulikku saada:) See ei anna muidugi v6rrelda prantsuse voi mõne vahemere22rse maa mereandidega valge veini kastmes ja paremasini juustuga, aga 2ra sai proovitud nii mõndagi uut:) Samuti sai ära proovitud krevettidega ühes akvaariumis jahutatud valget veini, sest selgitamine, et tooge meile palun jääd ostus 30minutliseks mission impossibleks:)

Tänane paev m66dus jällegi rannas, seekord kolmandas kohas, kus oli yllatavalt palju kohalikke. S2ttisime oma madratsid maha ja hullasin hoolega fotokaga, kuna hiinlased rannas on tõeline vaatamisvaarsus, aga eks neid pilte näete kui tagasi oleme:) Ytlen lihtsalt niipalju, et hiinlaste kohustlikuks rannaaksessuaariks on vihmavari ning tytarlaste rannakostyymid on tõeline ulme - ohh neid satse ja pitse ja mumme ja t2ppe! Meie m6istes bikiine ei kanna seal peale turistide keegi. Hiinakate rannakostyym katab nii palju paljast nahka kui võimalik. Meestel on siin suht igav.. ok ... tegelikult on 6lu odav 3 hy22ni (4.50eek) ehk siis voibolla mitte ka nii igav... :)

Kolme päeva lyhikesse meili kirja panna on muidugi suht võimatu, aga eks tagasitulles r22givad pildid muu osa juurde. Muljetada on siit igatahes mitme tavalise reisi jagu:) 2rge kartke, ma teen nii lyhidalt, kui v6imalik:) Homme on plaanis laipa kylastada ehk kuulsa Mao Zedongi muumiat mauseleumi vaatama minna ja nyyd lahen ma magama... silme ees malestused enne tagasitulekut kiirrongi oodates kohaliku raudteejaama ehk meie Balti jaama turu toiduosakonnast... (loe: nad siiralt söövad siin kõike! kana peadest, varvastest kuni friteeritud siidiussideni v2lja) :)

helen

Hiina vol 8

Tere ööd:)

Tänasest muumiakülastusest ei tulnud midagi välja, sest väsimus oli nii tappev, et kui mauseleum on lahti kell 8-12, siis saime me maast lahti vahetult enne hommikusöögi l6ppu ehk kella 10ks. Võtsime rahulikult.. ikkagi puhkus ju ja kusagil 12 paiku läksime hoopis vaatama Pekingi yhte suurimat vaatamisväärsust - Summer Palace ehk t6lkes hiina keisri suveresidents. Nii nagu Peeter I pole kokku hoidnud oma Petrodvoretsi juures ei ole ka hiinlased kokku hoidnud oma suvelossi juures. See oli veel mastaapsem ja v6imsam, kui keelatud linn ehk siis keisri päriskodu...

Majad, paviljonid ja lõputud muud ruumid on ehitatud järve äärde, künka otsa, super vaadete ja lahedate aedadega. Muidugimõista lõi ka seal valja hiinlaste suurushullustus ning ikkagi algselt pisikesest järvekesest olid 100 000 väikest hiinlast paris mastaapse järve kujundanud:) Aga tõesti oli ilus! Vaatamata kohutavale palavusele, mis siin täna oli pidasime seal vastu mitu tundi. Tõeliste turistidena kasutasime ka kõikv6imalikke turistiatraktsioone nagu kostümeeritult piltide tegemine, draakoniks maskeeritud laevaga s6itmine jne... aga no miks ka mitte, "When in Rome..." nagu öeldakse, eksju?:)

Palavusest poolsurnult ja higist nõretavatena tõime Silk marketilt ära poiste ülikonnad ja tulime hotelli jahedusse hetkeks hinge tõmbama. Senini olime kuulnud legende Pekingi liiklusummikutest, aga täna saime seda t6eliselt ehedalt oma peal tunda, kui katkise konditsioneeriga taksos, heitegaasidest paksus sudus, kiirteel nii tunnikese kinni istusime. Kohutav! Ja ka ajuvaba, sest siinsed maanteed on ometi tavamoistes üle mõistuse laiad - kummaski s6idusuunas 4-5 rida, millest kohalikud autojuhid sujuvalt veel 7-8 suudavad v2lja v6luda. L6bustasime ennast kohalikele automarkidele Euroopalikke vastete otsimisega, mis on kusjuures t6eline v2ljakutse! :)

Õhtul k2isime vaatamas Hiina uut rahvuslikku teatrit, mis peaks siis olema nüüd maailma suurim ilma toestuseta püsti seisev kuppelehitis. Tehtud sama prantsuse arhitekti poolt, kes tegi ka Pariisi lennujaama uue osa (selle, mis hiljuti kokku kukkus) aga ma ei vihja millelegi vaid hoopis ytlen, et kui Peking on t6eline ulme, siis nende rahvusteater on t6eline UFO! ilgelt sheff ja taaskord tõeline kaasaegne arhitektuuriime.

Miljoneid maksvast uuest teatrist m6nedsajad meetrid eemal asub aga hiina geto ehk Canton (srry kirjapilt), kus elab kohalik p66bel ja kus 66sel kihab t6eline elu. Justnimelt t6eline, sest see, mis seal toimus... midagi sellist olid meie silmad varem näinud ainult filmis. V6rrelda voib veidi ehk India getoga filmist Rentslimiljonär, aga ma ei tea... ise seal jalutades ja neid inimesi vaadates ning lõpuks kõrvaltänavasse jõudes oli kananahk igatahes ihul ja väga väga kõhe tunne oli sees, kui järgmised pidzaamas vennikesed tänaval kabet mängisid ja väikesed lapsed lehma ammumise saatel kukkesid ja kanasid hirmutasid... ja need lõhnad .. ja see söök, mida nad seal sõid.. ja need inimesed .. ja yldse..!

CNN'ist kuulsime uudist, et 1. juulist avatakse Hiina internetisaidid ka Google otsingutele. Põhjuseks, miks senini hiina internetiruum suletud oli, toodi välja, et nii võideldi selle vastu, et lapsed ei pääseks ligi internetipornole. T6esti... isegi ehk usuks, kui poleks täna seda hiina agulielu näinud. Riik kulutab miljardeid Potjomkini kyla ehitamisele, olympiamangudele, uhketele v2ljakutele ja ulmelistele kaasaegsetele ehitistele. Samal ajal kui m6nisada meetrit eemal valitseb t6eline vaesus, räpakus ja ma olen enam kui kindel, et see kaader seal ei oska lugedagi, kirjutamisest rääkimata!

Elu sees poleks uskunud ühes kohas koos naha selliseid kontraste. Siiralt... see on ULME! Nii klisheelikult, kui see ka kõlab on meil ikka korralikult elus vedanud. Nähes sellist elu ja elutingimusi paneb ikka t6siselt j2rele m6tlema enne, kui järgmine kord virisema hakkan, et poes on jälle rasvata piim otsas ja auto on juba 2a vana ning et tööl on stress... :)

Avaldan teile kaastunnet Michael Jacksoni surma puhul ning toredat nädalavahetust...
Kuulsime, et Helsingi-Shanghai lennuk oli teinud hädamaandumise... Ilmselt tõenäosus, et Pekingi otsaga miskit juhtub on nüüd igasuguse loogika järgi ju välistatud... igatahes... varsti näeme ja enne seda jõuan kindlasti veel m6ne meiligi saata:)

helen

Hiina vol 9

Ni-Hao! ehk Tere:)

Täna hommikul trygisime koos 100 000 väikese hiinlasega suurel T'ianmeni v2ljakul, et vaatama pääseda nende Leninit ehk Mao Zedongi. Enne väljakule pääsemist tuli läbida turvakontroll ja kõik oma kotid, kodinad ja fotoaparaadid hoiule jätta. Kuigi tehniliselt on Hiina suht kõrgelt arenenud, siis millegipärast mobiiltelefon kästi kaasa votta... Hõõrusime juba suures 6nnejoovastuses käsi, et kas tõesti õnnestub meil sellest suursündmusest ka pilt saada, aga kahjuks mitte... Hoopistükkis oleks meid äärepealt mauseleumist välja visatud ja hea, et meie pildistamise tulemusena suuremat sorti rahvusvahelist skandaali ei tekkinud. Härdas vaikuses ja paljastatud peadega, sügavalt kummardavate hiinlaste vahelt läbi trügides, rippus 7 turvameest Erki varrukate küljes ja nii vihaseid nagusid kui neil peas olid, oleme me näinud ainult m6nes hard core kung fu filmis. Õnneks suutsime teha piisavalt rumalate turistide nägu ja ette ja taha kummardades pääsesime ikkagi laiba juurde... Andke andeks, aga pilti me ausõna teha enam ei julgenud :(

Laip ise oli nagu laip ikka, punaste drapeeringute vahel kollane kuju - prozektor nägu valgustamas. Ei midagi erilist, aga üks linnuke muidugi jälle kirjas:)

Käisime ka kuulsal Pekingi pärlimarketil, kus ohtralt müüdi ka igasuguseid imetabaseid ja vähemimetabaseid tehnikavidinaid. Hinnad üle mõiustuse head. Kahjuks Nikoni fototehnika hindu ei 6nnestunud ainult nii heaks kaubelda kui lootsime, aga mis sest ikka, ostame Eestist... rahadega on niigi juba päris kitsas käes :)

Lubasin kirjutada pikema peatüki hiina köögist, aga pigem teeme selle ülevaate kodus, koos piltidega. Tänasest restoranist aga lihtsalt tuleb kirjutada, sest nii head sööki tõesti ei teagi, et oleks kusagil saanud. Tegemist suvalise restoraniga meie hotelli läheduses, kus imeodavate hindade eest sai oma laua keskel väikesel grillil ise endale liha, kala, küüslauku, sibulat ja mida kõike veel grillida. Pisike hiina poisike seisis nagu truu teener meie laua k6rval, kogu lõuna v2ltel ja jooksis iga liigutuse peale... keeras lihasid, vahetas grillreste, sytt ja oleks ka vist õlut välja valanud, kui poisid oleksid nii tähtsat ylesannet talle usaldada julenud:) Söök oli MEGA, aga 150m hotelli tagasi veeremine enam nii lustlik ei olnud:)

Kuna eileõhtune kylaskäik agulisse, ehk hutongi (srry eile kirjutasin vale nimetuse) j2ttis mulle nii kustumatu elamuse, siis otsustasin, et täna tahan sinna tagasi minna. Kaameral aku korralikult täis ja natukene valgemal ajal julgeks ju küll... Kuna naabrid keeldusid kategooriliselt ühinemast, siis peale paaritunnist leiva luusse laskmist istusime Erkiga takso peale ja palusime ennast hutongi sõidutada. Taksojuht vaatas meid, turiste, ja noogutas m6istvalt ning viiski... aga mitte samasse kohta, sest hiinlased nagu nad on - vuhveldamise maailmameistrid, siis on neil siin turistidele vaatamiseks tehtud ka pimpitud versioon oma agulitest. Päris lux ja kohutavalt suur vabaaja keskus järvekese ääres - hinnad 10x kallimad, kui igal pool mujal. Nii pikalt, kui silmad ulatuvad igasuguste erinevate baaride, restoranide ja poekeste alleed. T6si kyll, pilte ma reaalsest hiinast sealt ei saanud, aga kohalikku melu ja lihtsalt lahedat hängamislusti aga k6vasti... Väga lahe koht ja kahju isegi mõnes mõttes, et me selle koha nii reisi l6pus alles avastasime, aga mis sest ikka... jääbki järgmiseks korraks kah miskit:)

Homme t6mbame otsad kokku ja teeme viimased tiirud veel linnapeal. Pühapäeviti toimub siin mingi vanakraami turg, kuhu kindlasti läheme ja siis on veel paar maja, mida kindlasti n2ha tahaks... K6ike toredat teile ja varsti juba n2emegi... enne muidugi tuleks eesti aega uuesti sisse elada. 5 tunnine ajavahe on tegelt ju ikkagi p2ris karm:)

Head 66d!

helen

Hiina vol 10

Viimane päev...

Suveniirid on enamvähem ostetud ja vaatamisväärsused läbi kapatud... Veel nipet näpet ja siis ongi kodu... Mingit koduigatsust pole küll olnud mahti tekkida. Paar korda sai õelusest ilm.ee'd vaadatud, aga nohh... teil olid ka suht kobedad ilmad:)

Hiina vanakraamiturg oli taaskord tõeline elamus. Kordades suurem kui Kurtna (kes on käinud, kujutab ette küll) puhas ja tõeliselt värvi- ja asjadekirev. Mida kõike seal ei müüdud - kujukesi, kelli, riideid, ehteid, mänguasju, raamatuid, igast sovjetiaegset kama ja isegi põllukive, mille eesmärki meie oma mõistusega ei suutnud igatahes välja mõelda:)

Kuna viimane päev üllatas meid erakordselt palava ilmaga, siis lõõtsutasime ennast lõpuks jahedasse taksosse ja palusime ennast viia Pekingi kaabeltelevisiooni maja vaatama. Taaskordne kaasaegne arhitektuuriime, mis gravitatsiooni ja kõiki loogikaseadusi eirates üle linna kõrgub. Idee poolest siis on see suur maja, mis näeb välja nagu oleks 2 number 7't otsapidi kokku pandud ja niivisi auguga ja kõveralt ta püsti seisabki. Absurd! aga väga lahe :)

Kuna eelnevate päevade jooksul ei olnud me kusagilt leidnud kohta, kust saata teele postkaarte, siis otsustasime selle misiooni ikkagi ellu viia. Heiki ja Kristiina olid ju veel teinud spetsiaalsed postkaardid koos Summer Palace vatamisväärsustega ja oma näopiltidega, tõeliselt väärtuslik kraam... :) Aga postkontori leidmine osutus väljakutseks, millega me hakkama ei suutnud saada. iile täpiks kujunes ka taksoga detour teise linna otsa mingit ulmelist postkontorit otsides, mille me küll leidsime, aga mis oli just 10 minutit tagasi kinni pandud...

Seega postkaarte kahjuks me ei saatnud... Tahtsime, aga jäime hiinale alla:)

Kuna kohvrite kokkupakkimine võttis mitu tundi aega, siis viimase õhtu pidulikust õhtusöögist ei tulnud ka miskit enam välja. Eelmise õhtu grillipeost oli ka muidugi kõht veel parajalt täis ning nii veetsimegi viimase õhtu jahedas hotellitoas kohalikke kiirnuudleid süües... kusjuures... nii oligi veel kõige toredam...

Elagu Hiina! :)